Vanakas Dublini moodi

Täiesti uskumatu, aga nii see on, Dublinis on oma suusamägi, kus "kõigest" 35 euro eest saad 3h sõita õhtuti (mägi on avatud 19.30-22.30). Kes ei usu, siis vaadake www.skiclub.ie Sõitsime siis kohale ja kõigest tund aega pileti (enam aeglasemat mammit pole olemas!!!) ja saapa sabas seismist ja olimegi mäel.

Mägi ise on avatud septembrist aprillini ja seal on peal see sama kate, mis suusahüppemägedelgi on, et seal suvel harjutada saaks ja seal siis korraldatakse kursusi ja kui "sõita oskad" saad ilma kursuseid võtmata harjutada ka. Mäe alumine osa on punane laskumine ja sealt, kust musta maad paistab pildilt hakkab "must" laskumine ainult kogenud sõitjatele ehk siis poole peal peaks ülesvedava jublaka pealt maha tulema kui hullu ei taha panna. Sama mäe peal korraldatakse ka iirimaa meistrivõistlusi slaalomis muideks:D

Kuna päeval oli soe, siis oli lumi mõnusalt sulanud ja õhtul ära jäätunud, seega pakkusid tädid sõbralikult, et proovi pool tundi ja siis võid raha tagasi saada kui liiga hull on. Teised 2, kes minuga olid suutsidki kohe kukkuda ja siis need saadetigi konkreetselt minema. Mina seal siis sõitsin veel nats. Avastasin, et valgustamata raja kõrval on täiesti päris lumega "off-piste" rada, seega täitsa päris lumel sain ka sõita:p Okei-okei, Off-piste kõlas väga glamuurselt praegu, pigem oli tegemist sarnase laskumisega nagu läheb õismäe tiigi juurest alla tiigi juurde:D ja siis lõpust läks päris raja peale tagasi. All olid valvasad ski instructorid, kes mulle sõnad peale lugesid, et ma ei tohi nii kiiresti sõita. Ma ei teadnud, kas nutta, naerda või õiendama hakata. Kuna kutid ise ei julge lumega alla sõitagi oma uhkest tehismäest, siis mina, ülbik nagu ma olen, pidin muidugi nendega seletama ka natuke, et mis mõttes mingi iirlane, kes näeb lund teist korda elus tuleb mulle seletama, kuidas ma suusatama pean:D Päeval rääkisid ringi kuulujutud, et see mägi pannakse lumega kinni, kuna liiga libe on:D Tegelikult polnudki see tõest väga kaugel! Oehh.

Igaljuhul sõitsin siis veel ühe korra alla ja läksin küsisin raha tagasi nagu teisedki, sest mäel oli ju lumi ja ei saa suustada normaalselt! Ja saingi:) 0,5h tasuta suusatamist tundus parem mõte kui veel üks tunnike sõita ja 35 euri maksta. Ok, suusalaenutus oli ka hinna sees, aga varustus nägi täpselt siuke välja, et see oli 6 aastat tagasi tulnud humanitaarabi korras Kuutsemäe laenutusest kui nad hooaja lõpus vanade suuskadega enam midagi teha ei osanud...

Ilmselt tundub iga järgnev suusamägi mulle nagu paradiis. Kuutsemäest ma ei hakka üldse rääkimagi, isegi Ansomägi (?) Tehvandi raja kõrval, kus me 1 kursusel käisime tundub täielik suusameka.

Lõpetuseks peab mainima, et tegelikult oli vägagi naljakas üritus ja lahe õhtupoolik, mis ei maksnud ka midagi peale takso ja bussiraha. Ikkagi sain suusatada ja tüdrukuid lumepallidega visata:))

Lumi ikka lumi

Kui ma eelmine kord arvasin, et nooh nägin korraks lume ära, jee ja järgmine aasta äkki jälle, siis tundub, et lumesadu ei saa ikka kuidagi pidama. Isegi päeval sadas lund mõni päev ja inimesed on kõik hämmingus. Tööl tegid inimesed pilte lumesajust ja kilkasid niisama. Mõni inimene nägi esimest korda elus lund, mis tegelt oli lörts küll, aga peaagu. Liikluses oli kaos, inimesed jätsid autod koju ja jäid ise ka koju jne. Neljapäeval oli kõige hullem saju päev, siis läksin õhtul jooksma ja igalpool oli ikka veel korralik lume/lörtsi kiht maas ja siis... jookseb mingi kloun lühikestes mulle vastu. Nad on ikka nii veendunud siin, et meil ongi üks aastaaeg ja seega tuleb koguaeg samu riideid kanda. Aga läks veel paremaks. Kui ma olin juba jalad lörtsi sees läbi märjaks suutnud sumbata ja hakkasin kodu poole liikuma, sõitis üks rattaga lühikeste pükstega vastu:D Uskumatu lihtsalt... See eest lennujaam pandi kinni, sest tankerid ei saanud lennukite juurde sõita vms. No nii palju seda lund ka polnud. Ryanair väitis, et kui töötajad oleks lumesõja mängimise asemel tööd teind, siis oleks ka saanud lennuta, aga näedsa siis. Igaljuhul üks soome sõber polnud lume taasnägemisest üldse nii vaimustuses, sest tal jäi Barcelonasse sõitmata nagu nii mõnelgi teisel.

Laupäeval oli minu kandis suht kõik lumi ära sulanud juba ja teed kuivad ja seega mõtlesin mägede poole sõita, et seal äkki rohkem lund ja juba 10km kaugusel kodust oli lumi täielikult maha jäänud. Mägedes oli lund nabani, täiesti päris nohh. Inimesed kelgutasid ja üritasid suusatada ka isegi. Ühe vaateplatvormi juures tuli üks kohalik juttu rääkima ja väitis, et viimati oli nii palju lund 1982 ja enne seda 1947 ja neid numbreid olid teised ka kuulnud. Sama mees jäädvustas mugavalt ka minu lumise rattasõidu ajalooüürikute ja Orkuti tarbeks. See küll läks peaaegu metsa, sest kutt arvas, et pilti teeb hoopis minu telefoni ekraan ja üritas siis niimoodi ennast jäädvustada.

Näis, mis järgmine nädal toob, lumesadu väidetavalt jätkub:)

Lumiiiiiiiiiiiiiiiiiiii

Ma olin juba kindel, et ma ei näe lund enne kui ma suusatama lähen, aga näedsa. Siuke vaatepilt avanes aknast:) ja need katused ei ole valget värvi muidu... Lumega kaasnes ainult külm ja tegelikult on see lumi ka rohkem lörts, aga anyways, peaaegu.

Siis veel valgetest asjadest - meil seisis külmkapis pooltühjalt juba novembri lõpust üks plastikpudelis piim (Jana oma!). Ilmselt oleks see sinna seisma jäänudki, aga siis Jana avastas, et see oli väga kahtlaselt paisunud ja oli siukest nägu, et hakkab kohe plahvatama. Siis me otsustasime, et me ei hakka pannkooke siiski tegema sellest.