Värsked maratoni meenutused - 26.10.09 Dublin Marathon 30th edition

Nonii, maraton elusalt ja tervelt läbitud. Panen enne mõtted kirja kui päris ära vajun. Borjomi vesi ja kummikommid hoiavad mind veel üleval:D Strateegilise näitajad kõigepealt - 42,195km, aeg 3.24:51, koht?, keskmine pulss 169, tõusu 180m.

Edit: koht 1038, 30sek jäi esituhandest puudu. Raisk. Kokku lõpetas 10500 12500 startijast.

Täna hommikul siis kell 6 äratus ja suur ports pastat sisse ja stardipaika, mis asus mugavalt ca 10min sörgi kaugusel kodust. Nats jahe oli alguses, aga siis tuli päike ka välja ja üldiselt ilm oli täiesti PERFECT. Sain isegi natuke päikest:) Väga palav ei hakanud ja külm polnud ka kordagi. Nädalavahetusel puhunud 10381023kmh tuulest ja vihmast polnud enam jälgegi.

Aga siis start. 15min enne olid juba 3 koridori kokku aetud ja pidin üle aia ronima, et ettepoole saada. 3 gruppi oli ja ise said valida, kust startida, alla 3.30, 3.30-4.15 ja üle 4.15. Mina läksin muidugi eest;) Eesmärk oli 3.15 ja varueesmärk 3.30 nii et kuskile sinna kanti läks ka.

Algus oli super - jalad olid kerged, päike paistis ja miilid (kogu rajamärgistus oli miilides ja km-des aint ümmargused numbrid) läksid nagu lupsti. Kuskil 10 miili peal hakkasid jalad natuke tunda andma, aga pulss oli OK ja pump töötas suure varuga. Tol hetkel hakkasin mõtlema, et krt jalad küll veits valutavad, aga samas on joosta ikkagi kerge, äkki see käibki nats asja juurde. 170 pulsi juures hingasin veel pooleldi läbi nina ja oleks võind vabalt juttu rääkida ja mõtlesin, et peaks ikka nats kiiremini jooksma. Samal ajal oli veel minu ees juba pikemat aega mingi kutt nõmeda särgiga, mida ma üldse enam näha ei tahtnud ja üritasin tal eest ära joosta, aga see sinder püsis kannul ja pidin ikka juurde panema. Läksin siis 7.10-7.20 miili pealt nats alla 7min miilile ja 6 miili jooksin inimestest naerul näoga mööda ja mõtlesin, et krt rattavõistlused on ikka poole raskemad, seal on stardist juba veri ninast väljas ja siin keksin ja lehvitan publikule, aga jahh ära hõiska enne õhtut või kuidas see vanasõna väga targalt ütleb. Pool maad läbisin täpselt sama ajaga, mis kuu aega tagasi poolmaratoni - 1.35. Siis mõtlesin, et krt oleks nats kiiremini alustand oleks äkki veel 3h märgi alistanud, aga väike kõhklus oli ikka sees, et nii kerge see ei saa ju olla. Samal ajal vaatasin, et mis kuradi imelikud inimesed need iirlased on - raja ääres jagati marmelaadi ja kummikomme, nagu hallooo, jooksu ajal hakkad kummikomme närima??? Mul oli veel väga hästi meeles, kuidas mul 11a tagasi poisikesena maratoni joostes suhkrut süües niimoodi pistma hakkas, et ma pool maad kõndima pidin, seega ei mingit marmelaadi ja kummikommid tundus lihtsalt friiki. Kuskil 16 miili juures hakkas nats raskemaks minema juba ja võtsin hoogu maha. Miili aeg langes 8min peale ja kergelt hakkas muret tekitama ja sellega mu hoogne ja üleolev suhtumine maratoni ka lõppes. 30km läbisin veel 2.15ga, aga enam head loota ei olnud. Süda ütles, et come on, mul on varu veel küllaga, mida sa pullid, aga jalgadega oli nägemist. Põhimõtteliselt liikusin tibusammul edasi ja jalad kerkisid maast kõige rohkem 1cm kõrgusele. Paar kilti veel lootsin, et äkki juhtub ime ja kalkullisin 5 miili enne lõppu, et peaksin 7.30 jooksma miile, et 3.15ga ära joosta, aga see oli way too kiire juba minu jaoks. Varsti läks mööda see nõmeda särgiga kutt, aga seekord särk ei seganud, sest see kadus kohe mägede taha ja siis viimane põnts oli kui üks väga ilus blond neiu must mööda läks, kellest ma mõni aeg tagasi just mööda oli jooksnud. Isegi tema ei suutnud mind motiveerida teistega samasse temposse tagasi võtta....

22-23 miili peal oli igasugune lootus juba kadunud, aga lõpp hakkas paistma ja läks natuke kergemaks. Rahvast ei voolanud enam massiliselt mööda ka ja mõnest lombakast sain isegi mööda joostud. Siis sain Annalt viimase geeli ja sörkisin väikselt kodupoole ja miiliajad hakkasid ka nats kiirenema. Seejuures võtsin kõikidelt pakkujatelt ka eelnevalt väga naljakana tundunud kummikomme lahkelt vastu:D

Umbes tol hetkel oli juhuslikult üks saksa tüdruk filmimas raja ääres. Mitte just eriti põnev, aga näeb minu lombakusastet selleks hetkeks:D

Lõpupoole nägin tee kõrval ühte meest ka pikali lamamas ja talle oldi parajasti kiirabi kutsumas, loodetavasti keegi otsi ei andnud seekord. Hommikul lugesin EPL-st just, et 0,8 maratonijooksjat 100 000st sureb rajal, auch. Neid inimesi, kes tundusid, et nüüd kukun pikali ikka tundus olevat veel. Peakski raja äärde viimaseid vaatama minema...

24 miili peal jooksime kodust ja Google'st mööda ja hunnik inimesi oli tulnud mulle isegi kaasa elama, siis läks samm juba üpris kergeks. Võtsin siis tempo korralikult üles, aga selle peale tuli see mu tahhükardia asjandus jälle välja ja viskas pulsi 211 peale ja ca minutikese pidin kõndima ja siis juba natuke kangeks tõmbunud jalgadega finishisse. Lõpus väike spurt ja voila, medal käes. Enesetunne on täitsa hea, aga treppidest ilmselt kõndida ei taha nüüd mõnda aega... Igaljuhul -

Tehtud!

Maratoni eel

Homme on siis kauaoodatud maratonipäev ja mandrassin siin vaikselt. Eile sai Leedu poest Borjomi vett, musta leiba, hematogeeni, kaeraküpsiseid ostetud ja nüüd nosin neid siin. Loomulikult on põhitoiduks pasta:) Täna sain ka juba numbri kätte, olen 15483 ja lugesin maratoni ajakirja, leidsin 4 eestlast veel, kes homme rajale lähevad ja üks tundub, et on isegi kiirem minust:o aga nohh kõigepealt on vaja finishisse jõuda...

Ülemine pilt on täpselt kuu aega tagasi toimunud Dublini poolmaratonist, mis läks päris hästi arvestades minu jooksukilometraaži, mida hakkasin koguma septembri algusest alles ja enne seda jooksin veebruaris... 617 koht 8000st ja aeg 1.34. Lõpus oli veel jõudu korralik spurt ka teha (nagu pildilt näha) nii et viimane miil oli 30 sek kiirem kui teised ja lõpus pulss 198. Vot tak. Eks näis, kuidas borjomi vesi mind homme edasi viib:D

Google takes over Killarney

See nädal sai siis korraks jälle Killarney'sse tagasipõigatud, et tähtsat tööjuttu kuulata. Kohal oli paartuhat Google'i inimest kogu Euroopast ja suure tõenäosusega olid kõik hotellid meie jaoks ära bookitud:D Kuigi Killarney tundub siuke linnake, kus on igast 5st majast 4 on hotell/b&b/guesthouse vms. Kuna kogu reis oli viimseni ära planeeritud, siis ainuke vaatamisväärsus, mida korraks vaatama sain oli loss Killarney järve ääres, mis mul eelmine kord nägemata oli jäänud, aga see poldki ürituse eesmärk. Erinevad targad inimesed rääkisid 2 päeva jooksul, eesotsas Eric Schmidtiga (Google'i CEO), maailmaasjadest ja väidetavalt on MASU maailmas läbi ja rongid hakkavad jälle liikuma! Ajee:) Esimene õhtu olid ilmselt kõik pubid/baarid/klubid meie inimesi täis. Vaevalt, et esmaspäeva õhtuti Killarney's tavaliselt nii palju actionit on:)

Teisel päeval hommikul jälle edasi ja õhtul afterparty, kus esines Britain's got talenti teine koht, kellest ma küll midagi kuulnud polnud, aga vähemalt iiri/briti inimesed, kelle 2 2 MUST SEE saadet on X-factor/Britain's got talent olid vaimustuses. Õhtuks ehitati kogu konverentsihall ööklubiks ja kõikseemees eesotsas erinevate tippjuhtidega tantsis hommikuni (Ok. Eric Schmidti ei old näha). Ja kõige toredam osa oli hommikune rongisõit - rongid väljusid 6.30-7.50 vahel ja olid zombisied täis:D

Igaljuhul oli väga lahe üritus. Päris huvitav oli ka, endise osaliselt üritusturundusagentuuri töötajana (mitte, et ma neid üritusi väga korraldanud oleksin...) vaadata, kuidas 2000 inimese majandamisega hakkama saadi. Saadi küll, va esimese päeva mõte teha söömine osaliselt õues, sest Iirimaal ju vihma ei saja kunagi:D aga nohh üldiselt sai telgi all olla, seega päris märjaks ei saanud.

Vahepealne, Roni Size, kaljuronimine, maraton, ipertesco

No nüüd on ikka eriti pikk paus sisse tulnud blogisse ehk siis vahepealt on ära jäänud surfamine iiri külmas vees, seiklused hispaanias, Eestis vedelemine, siis uuesti jälle Eestis, Dublini poolmaratoni jooksmine (aeg 1.34.29 ja koht 617 8100st) ja kindlasti midagi veel ja ma nüüd üritan uuesti alustada. Poolmaraton oli päris pull. Sünnipäevaks panid kolleegid mind sinna kirja ja no mis mul siis üle jäi kui jooksma hakata. Umbes täpselt 20 päeva oli aega, et jälle jooksuvormi saada pärast veebruari... Kuna see jooks läks päris hästi, siis mõtlesin, et mis seal ikka ja panin ennast ka Dublini täispikale maratonile kirja 26 oktoober ja nüüd ma siis olen üritanud olla eriti tervislik ja maratoniks valmistuda ja nüüd jääb üle ainult loota, et põlved vastu peavad. Praegu parem põlv valutab veits:( Nädalavahetuse tantsimine/jooksmine/ronimine ilmselt olid nats liiast.

Ronimine

Reedel oli siis Roni Size Dublinis (lõpuks head muusikat!) ja sai korralikult tantsida üle pika aja ja laupäeval siis loomulikult tuli jooksma minna. Võtsin pikema otsa ette ja jooksin mööda rannikut ca 30km, õhtul sünnipäevale ja hommikul kell 8 üles, et ronima minna. Oehh, päris lahe oli hommikul. Vihma ka tibutas veel veits, aga vedasin ikka üles ennast ja tasus ära:) Päris pull oli kaljude peal turnimine. Pärast tuli päike välja ja suht soe oli ka ehk ca 14-15 kraadi pakun. Alguse tõusud olid üpris lihtsalt (ok, mitte küll kõikidele, aga mulle vähemalt:p) ja pärast oli lihtsalt sein, kus olid imeväiksed praod ja roni siis kuidagi üles seal. Pm kui vaadata alt, siis ei näe mitte ühtegi kohta, kust kinni hoida. Kahjuks pilte vist pole sellest, sest kõik olid ametis ronimisega ja päeva esimese poolega ammendas see massiline pildista nüüd mind teema ennast ära:D Kokku ronisime umbes 5-6h. Igaljuhul mõnus päev ja põsed sai päikse käes mõnusalt punaseks:) Lõpuks ometi pole iirimaa ilma kohta midagi paha öelda (ptüi, ptüi, ptüi). Sept ja Okt on vihma vähem sadanud kui suvel ja noo temperatuur on ka pm sama. Vahepeal septembris olid soojemad ilmad kui suvel!! Eks näis kaua see kestab eksole.

POOOOOOOOD

A ja pärast koduteel avastasin SUURE Tesco, jahh esimest korda suurde poodi (õigemini 2 nädalat tagasi jõudsin Dublinist väljas (Brays) ka suht suurde poodi). Peaaegu sama suur nagu Eesti poed. Senimaani olen ma sattunud u Statoili ja Westmani äri vahepealsetesse poodidesse, kus väga valikud just pole, aga Brays oli müügil nii Barilla kui DeCecco pastat! Halleluuuuja, nüüd võib lõpuks jälle kokkama hakata:P Ostsin 5kg pastat kokku, sest rohkem ei viitsinud vedada ja nüüd Tescos oli jälle DeCeccot müügil ja loomulikult ostsin veel... ja päeva ost oli Toilet Duck. Kuigi ma ei saanud eriti aru, kuidas see toimib, aga õpetus oli inglise/eesti/türgi keeles, seega ma ei saanud ostmata jätta:D No annab leida sellist keelekombinatsiooni ikka:D

Karl maailma peal

Kuidagi väga pikk paus on sisse tulnud blogisse ehk siis peaks vist kirjutama jälle midagi.

Mis vahepeal toimunud on? Käisin oma vanas kodulinnas Roomas jälle üle 2 aasta. Oli viimane aeg! Midagi väga muutunud ei olnud. Ainult nats rohkem lagunenud oli ja hinnad olid nats odavamad:o Iirimaalt minnes oli 15 eurone 4 käiguline õhtusöök ikka täiesti uskumatu. Või nohh üldse oli toit uskumatu. Iirimaa junk food on tore teinekord ja õnneks Dublinis olles ma sellega väga palju kokku ei puutu, aga kuskil väljasõidul peab paar päeva järjest sööma seda:S Tegelt pakutakse ka pastat ja lasagnet teinekord, aga see tundub veel kahtlasem kui Kilingi-Nõmme kohvikus makarone hakklihaga süüa:D Tavaline asi iiri menüüs: Lasagne and chips:D:D no ei ole võimalik - lasagne friikartulitega. Ainult iirlased suudavad selle peale tulla.

Aga tegelikult ma vist rääkisin, mis vahepeal toimunud on. Ühesõnaga mai lõpus/juuni alguses käisin Roomas, kus muuhulgas oli ka Giro d'Italia viimane etapp ehk eraldistart Rooma kesklinnas, mis käis kõikide vaatamisväärsuste juurest läbi. Mis veel parem saab olla kui Giro Roomas?:) Igaljuhul ilm oli ka tore ja käisime rannas ja meres ujumas ja puha ja vesi oli jumala soe.



See nv käisin nt iiris jääkülmas vees ujumas pärast 3 tunnist surfamist, aga sellest järgmises postituses juba. Samal ajal oli iiris väidetavalt 80 aasta ilusaim ilm - nädal otsa päike ja kuni 28 kraadi ja mina olin Roomas... See nv oli 12-15 kraadi vahel näiteks... Nii ilusat ilma nagu sel ajal kui ma Roomas olin, ilmselt enam see aasta siin ei tule, aga selle vastu aitavad lennukid:)

Mis roomas veel oli? Gelato, mmmmmmm. Nii head jäätist pole ammu saanud! Kõikidele vanadele headele vaatamisväärsustele käisin tere ütlemas ja india kutid müüsid ikka oma vihmavarje/päikseprille ja kõike muud uskumatut. Käisime rannas peol - uskumatu, milline kontrast iiriga!! Hea muusika, ilusad inimesed, õues, mere ääres, soe. Igast muid asju juhtus seal ka kindlasti, aga kes see enam 2 kuu taguseid asju mäletab ja pealegi on blogi Karl in Ireland eksole:)

Ahjaa, jaanitulel käisin ka Eestis ja väga tore oli suve näha! Ma poleks uskunud, et Eesti suvi ikka nii hea ilmaga tegelt on. Eestis suvel ilus ilm, ei usu? Vaadake iiri ilmateadet regulaarselt ja näete! Ok, mul tegelt vedas ilmaga ka eksole, aga isegi halb ilm Eestis on tavaliselt parem kui hea suveilm siin:s

2 rattavõistlust Iirimaal

Leia mind pildilt üles:

Nüüd juba pikemat aega olin mõelnud, et peaks ikka mõne võistluse ka siin tegema ja lõpuks jõudsin siis nii kaugele pärast piiiki otsinguid. Nimelt on siin rattasõit täpselt 10a Eestist maas va rattad. Sossedega keegi ei sõida:D

Juba kunagi talvel hakkasin otsima võistlusi ja noo ei olnud midagi. Iiri ametlikul lehel on nüüd lõpuks väike kalendrimoodi asi olemas, kus ca 1-2 kuu võistluste kohta on isegi lähemat infot ja järgmise 3 nädala võistluste kohta on veel eriti palju infot. Näiteks 2 võistlust, kus mina osalesin sisaldasid siis järgnevat infot: 1)esimene võistlus - kohanimi, kus võistlus toimub (valesti kirjutatud!), ringide arv ja ringi pikkus (3*20km muutus kohapeal 5*14km-ks), korraldaja nimi ja telefoni number.

2)kohanimi, korraldaja nimi ja number.

Rajakaardid, osavõtumaksud, osalejete nimekiri, juhend jne on ju üleliigsed:)

Võistlustest ise:

Esimene võistlus eelmisel pühapäeval oli 30km Dublinist väljas ehk siis kerge soojendus hommikul:) Stardis regasin ära ennast C-kategooria sõitu koos naiste, juuniorite ja seenioritega. Kui 10 puntki kogun saab A ja B kategoorias sõita. Osalemiseks pidin veel 20euri ühepäevase litsentsi eest maksma. Eestis maksis aasta litsents viimati 100 krooni? Sõit ise oli üllatavalt kõrgetasemeline. Kõik olid siledate jalgade ja uute Colnagodega. Kust nad välja tulid ei tea. Igaljuhul rada oli maailma kõige augulisem üldse, mis on eriti tore arvestades seda, et siiamaani ma polnud vist ühtegi auku iirimaa teedes näinud (ühtegi sileda, uue asfaldiga teed pole ka samas näinud vist) ja tänu sellele suutsin ma 3km peal pudeli kaotada ja nii oli päris tore sõita seal. Ca 50km peal veits enne tõusu jäin pundist maha ja nii palju siis selleks korraks (märgin ära, et pool seltskonda jäi juba enne tõusudel maha:P ei olnud viimane:D). Võistlus ise oli täielik siseringi üritus ilma igasuguste kellade viledeta. Ühtegi sponsorbännerit polnud, ei mingit suppi ega pastat, ei mingit kommentaatorit. Lihtsalt tule kohale, sõida ära ja mine koju.  

Igaljuhul päris tore oli jälle võistelda ja esimest korda sain paljaste jalgadega sõita ja natuke parmupäevitust peale.

Teine võistlus oli kohe ülejärgmisel päeval Phoenix pargis, mis on Dublini (ja Euroopa) suurimaid parke. Samamoodi nagu eelmisel võistluselgi polnud mitte mingisuguseid bännereid, muusikat jne. See-eest oli stardis raja ääres ca 30ne kitsekari:D Need kadusid siiski ära kuskile sõidu ajaks. Sõit ise oli handycap süsteemis, et C kat startis enne ja pärast A/B kategooria. Seekord sõitsin isegi lõpuni ja oma grupis olin finishis teine:p ainult, et eespool oli veel üks suurem punt:D

Disclaimer

P.S. Ma olen tavaliselt oma kirjatükkide lõpuks "matahannüüdjubamagamaminnajaenameijõualäbilugedakirjutut" seisus, seega vabandust ebaloogiliste lausete ja kirjavigade pärast:)

Ring of Kerry part2

Nii ma nüüd üritan kokku võtta ja viimane osa reisist kirja panna enne kui täitsa meelest läheb. Krt kui juba nädal möödas on reisist, siis ei tundu see enam üldse nii huvitav. Kuidas ma eelmine kord nii pikalt kirjutasin??

Heakene küll. Pärast ratsutamist võtsime siis selle Ring of Kerry ette ehk ca 170km kitsastel mereäärsetel teedel. Igaljuhul Dublinist Killarney-sse sõidetud tee tundus väga kitsas, siis tagasisõites oli see täielik maantee pärast väikseid teid Kerrys. Aga asja juurde siis. Alustasime sõitu ja esimese asjana helistasime paar majutusasutust läbi, et õhtuks majutus oleks. Killarney fäänsist (ja seega usaldusväärsest ju?) turismipunktist soovitati Pormagee-d. Tundus küll väike koht, aga mere ääres ja muusikafestival pidi ka seal olema. No hästi lähme vaatame siis kohalikku muusikafestivali... Vahepeal käisime siin, mis pildilt näha ja sõime chinese seafood restoranis mere ääres, mis oli ühtlasi meie ainuke tervislik (ehk mitte iirilik) söömakord reisi jooksul.

Siis tuli väike padukas jälle. Kokku sadas ca 8 korda laupäeval, aga igakord siis kui me sõidus olime. Kohe kui autost välja saime tuli päike:) Lõpuks jõudsime siis Portmagee-sse. Vaatasime mhmh. Et siin on siis sadam ja et äkki on linnake kuskil eemal. Sõitsime ja sõitsime ja leidsime oma majutusegi üles, aga linna ei paistnud kuskilt. Ehk siis see üks väike tänavake 1,5 pubiga oligi see linn. Majutus oli veel sellest pubist ka üle kilomeetri eemal. Muidugi oli veel silt candle workshopile ja siis väikses võimlamoodi asutuses olid sildid ka Dance asjandusele. Ühtegi inimest ei olnud näha mitte kuskilt. See võis olla ka sellepärast, et samal oli mingi über-hüper-super tähtis rugby mäng, millest terve nädal räägiti. Ma siiamaani ei tea, mis see täpselt oli, aga väga vahet pole ka... Ühesõnaga ei tundunud eriti ahvatlev koht ööbimiseks just. Tegime kõrval olevale saarele ringi peale, mis oli päris lahe ja sõitsime ca 15km eemal asuvasse päris linna, kus olid poed ja 2 (!!!!) klubi. Pubidest ei hakka rääkimagi ja kebabi sai ka!!! Mis sul veel rohkem vaja on? Jana jaoks oli isegi loss, mida me pühap suure innuga vaatama läksime. Loss ei olnud küll päris see, mida ta lootis, aga nohh:)) kunagi oli see vähemalt loss...

Tagasi saarekese juurde. See pilt on tehtud vaateplatvormilt, kuhu tuli üles sõita. Enne ülessõitu oli karp ja suured sildid, et auto eest tuleb nii ja naa palju maksta ja inimeste eest nii palju jne. Mitte ühtegi inimest seejuures näha ei olnud. Tundus igaljuhul veits imelik kuskile suvalisse kasti raha visata täiesti inimtühjal saarel. Ok, st ühel vaateplatvormil oli veel üks auto 2 inimesega ka pargitud, aga ei hakka parem kirjutama, mida seal tehti:D Teel üles oli veel paar punast silti, et pane oma pilet akna peale (sealt kastist võis vist pileti ka võtta kui maksid vms) ja üleval polnud loomulikult peale ühe lamba mitte midagi...Samas vaade oli sealt jällegi üllatuslikult vägev nagu juba paar eelnevat ja tulevat kordagi. Ei oska nagu mitte midagi oodata ja siis papahh. Oskaks ma pilte ka teha, siis saaks paremini aru:)

Tagasiteel linnakesse, kus me ööbisime leidsime ühest paljudest brožüüridest, mis meil oli ka pildi "music festivalist" see oli siis pilt sellest võimlast, kus olid pensionärid päevavalges rumbat õppimas. Lisaks oli kirjas, et muusikafestival hõlmab veel live-bändi pubis pühapäeval. Tädi oli küll väga kuri meie peale kui me helistasime ja ütlesime, et me siiski ei tule, aga nooooooooo

Teises linnas, mida me hääldada ei osanud (mis sest, et Francis pooleldi inglane on), caher midagi, oli igaljuhul väga pull. Pubis oli õige iiri craic. Nurgas mängis siuke päkapikumõõdus suure punase habemega mees oma ukulele moodi asjaga muusikat ja laulis ja kohalik noormees oli ka abiks. Vahepeal käis lauluring ka üle ja igaüks pidi midagi laulma. Meie olime ennast nurka peitnud ja hiilisime sellest vaikselt kõrvale:D Igaljuhul nagu ikka oli põhiseltskond üle 50 aastased ja mõni üksik 20ndates inimene sh.

Järgmine päev läksime siis lossi vaatama:))) Pärast leidsime eriti ilusa väikese rannakese, mis oli noo täpselt nagu kuskil lõunamaal. Seda vaatepilti rikkusid veits taamal asuvad sadakond seda noo, mis nende nimi nüüd ongi. Siis veel super-luks vaade mäe otsast




ja otsisime Janale mereanni restot. No mere ääres kalurite linnad, et võiks nagu olla mereande ka kuskil eksole? Käisime paar kohta läbi, kus akende peal menüüd olid ja noo fish and chips. Lõpuks läksime ühte pubisse, mille nimi oli emmm mingi mereand ühesõnaga:D ja mõtlesime, et noo enam ei viitsi. Istume maha ja tuuakse menüü ja :D fish and chips ikka. Ok üks teine friteeritud kala oli veel. Sein oli täis pilte onudest suuuuuurte kaladega, aga tundub, et nendest tehakse ainult friteeritud asjandusi chipside kõrvale.

Ehk siis pärast söömist järgnes põhimõtteliselt 7h roolis mulle ja tagasi Dublinisse. Vahepeal jäime Killarneys veel kohalike rullnokkade ummikusse. 

Ühesõnaga väga lahe trip oli ja kui Iirimaa kanti satute, siis tehke ring of Kerry ära:) Järgmisena peaks kõrvalolevale poolsaarele Dingle ka minema + seal samas on veel väidetavalt Iirimaa kõrgeimad mäed, mida mu Leedu kolleeg just vallutamas käis. Selle peaks ka ära tegema.

Tänan tähelepanu eest:)

Part1: Ring of Kerry (Killarney and GAP of Dunloe)

Nonii. Sai jälle üks väike roadtrip Iirimaal tehtud. Seda võiks ikka kajastada. Ja nohh seiklusi oli ikka piisavalt:)) Kõigest ei hakka parem rääkima. Nt kuidas lambad ennast ise rahuldavad. Jahh mul on isegi video sellest:D

Anyways algusest siis. Mina olin jälle designated driver. Jeiii. Vasakpoolne liiklus. Aga nohh tänu rattasõidule olen ma veits juba harjunud sellega. Alustuseks oli tore, et kui auto järgi läksin, siis laksati 160 eurot hinnale otsa, sest see rendifirma muutus eelmisel päeval vms Europcarist Sixtiks ja neil teised tingimused vms ja seega pidin alla 25a lisatasu maksma ja mingid imelisatasud veel kuigi lepingus konkreetselt kirjas, et lisatasu on ainult 21-23 vanustele. Äkki saab sealt midagi veel tagasi, aga nohh mis seal ikka. 

Kõigest 5h sõitu kitsastel teedel ja olimegi Killarney-s. Mul polnud ausalt öeldes õrna aimugi, kuhu me sõidame. Paar päeva enne sõitu avastasin, et samal nädalavahetusel oli ka ralli seal samas, seega olid KÕIK iiri rullnokad kohale tulnud oma tuunitud vanade opelite jms-ga. See oli ikka päris naljakas:D Vähem naljakas oli see, et meil sada aastat aega, et kesköö paiku linna sisse saada, sest kõik need autod sõitsid seal ringi. Ehk siis reede õhtul Dublinist välja sõites polnud absoluutselt liiklust ja ühte väikelinna sisse sõitmist segasid paarsada autot, mille veljed rohkem maksid kui autod ise. Kuna me jõudsimegi kesköö paiku, siis olid pubid juba kinni ja lugesin enne, et seal linnakeses on ka paar klubi ja läksime siis vaatama. Esimese klubi ees oli parajasti politsei ja mingid kaklevad tegelased ja see ei kutsunud just sisenema ja läksime siis järgmisse kohta, mis natuke fäänsim tundus, aga nohh. Iirimaa on ikka Iirimaa:D Millegipärast ma alati loodan, et see koht on nüüd toredam kui kõik eelmised, aga siis lõpuks on ikkagi igal pool täpselt sama muusika (ehk põhihitid raadiost ja mõned iiri didili-didili-didili laulud sekka) ja lällav, kole seltskond kes on kuni 70 aastased. Ükskord nägin klubis vähemalt 80 aastast. (vaadake facebookist minu pilte kui ei usu!). Seekord olid siis jälle igasugused inimesed, sh 40-50 aastased ja nohh mitte just kõige kaunimad. Üks väheke peenema kondiga poola(?) neiu oli ka ja see väheke peenem kont tähendas seda, et ta arvas automaatselt, et tema ongi nüüd superstaar. Oehh, 10 euri sissepääs, pooltühi, aga ilusa mustriga vaip oli vähemalt:D Aga nohh ma olen juba harjunud sellega, seega ajab see nüüdseks lihtsalt naerma juba:D

Järgmine päev oli plaan teha Gap of Dunloe jalutuskäik mägede vahel ja seejärel paadiga linna tagasi ja pärast siis minna Ring of Kerry ca 170km ringile kaheks päevaks. Hommikul teates hostelineiu, et ei-ei igalpool on teed kinni, sest ralli on ja me ei saa Gap of Dunloe-sse minna, sest seal on ralli ja ring of Kerry algus ja lõpp ka on ka nii täna kui homme kella 06st kuni 24ni kinni. Kõik plaanid olid pooleks seega. Normaalne. Pärast kui tüdrukud küsima läksid siis rääkis ta juba natuke teist juttu. Seega mõtlesin, et lähme küsime ikka tourist office-ist ka üle. Elu on näidanud, et ei tasu usaldada kunagi ja jälle oli õigus... Läksin tourist office-sse, mis oli ülekaalukalt kõige fäänsim tourist office, mida ma näinud olen ja ennäe kõik teed on lahti, ralli on hoopis teisel poolsaarel see aasta ja hiljem rääkis kaarikujuht Gap of Dunloe-s, et viimane kord käis ralli siit läbi 25-30a tagasi. Hostelitüdruk rääkis aga kuidas ta eelmine aasta kell 4 hommikul juba vaatama oli tulnud seda. Siis ta veel omaette podises, et jaa praegu on stage 4 vist ja see peaks olema seal ja seal. Mhmh. Sure it is. Kusjuures ma veel otsisin natuke selle ralli kaarti enne sõitu ja näiteks ametlikult kodukalt ma seda ei leidnud. Samas arvestades seda, et rattavõistluste kohta käiv info piirdub tavaliselt kuupäeva ja kellegi telefoninumbriga mõnes exceli tabelis oli ametlik kodukas juba saavutus. Ilmselt oli põhjus, miks kodukal infot polnud selles, et rallil oli ka 10 eurone ametlik juhend koos kaartide ja kõigega ja kui netist info kätte saaks, siis keegi ei ostaks seda. See on siis minu loogika.

Nüüd siis looduse juurde. Iirimaal on küll igasuguseid naljakaid asju, aga ilusat loodust siin aegajalt ikka leidub. Kõige paremaks teeb selle võib-olla see, et siin ei oska kunagi oodata midagi. Itaalias tead, et nonii nüüd ma lähen vaatan midagi lahedat, millest sa juba enne kuulnud oled, aga siin mõtled, et no davai lähme teeme roadtripi kuhugi ja oppaaa. 

Esimesed pildid on Gap of Dunloest. Alguses pidime tegema 12km jalutuskäigu ja siis võtma teiselt poolt paadi tagasi linna, aga paat läks üks kord päevas ja selle me suutsime maha magada. Mõtlesime, et lähme siis jala ja tuleme tagasi mingi aja pärast. Kui me juba tunnikese kõndinud olime, ees oli järsk tõus ja tüdrukud seda nägu olid, et o dio mio, siis tuli üks vanamees oma hobuse ja kaarikuga ja pakkus meile 40 eurtsi eest ülessõitu ja tagasi auto juurde. Kui esimesed paar samasugust tegelast tagasi olime lükanud, siis sellele enam ära ei saanud öelda. Pilt on ühest teisest sarnasest asjandusest:


go on Nelly go, go on Nelly go saatel läksime siis edasi ja tagasi. Mäest üles onkel ise kaarikult maha ja jalutas üles, sest ta ei olnud just kõige kergem. Süda valutas sealt üles sõites hobuse pärast igaljuhul. Vaene Nelly... Loodetavasti ta sai selle 40 eurtsi eest pärast midagi head vähemalt.

Nagu igalpool Iirimaal oli seal ka terve hunnik lambaid, kes muru sõid või ennast muul moel rahuldasid. Jahh lammastel on ka omad vajadused:D Enne seda nägime veel lammast kivi juures ennast "sügamas", mis oli veel effektsem, aga ei jõudnud kahjuks filmida:( Teist lammast vaata allpool:

Praeguseks aitab. Part2 räägib sellest, kuidas läbi kinnise autoakna mööduvate autodega rääkida ning "tantsufestivalist" candle workshopiga.

Wicklow-s tuuritamas

Kõigepealt ma ikka jätkuvalt ei saa üle kohalikest ja nende arusaamast soojast ilmast. Läksin siis ilusa päiksepaistelise ilmaga pikemale rattatripile mööda rannikut Wicklow-sse ja sõitsin muu hulgas mööda väiksest rannast Don Laughaire-is (üritage hääldada seda nime:D) ja mis ma näen...lapsed vees hullamas. Ma arvasin, et ma olen juba ära harjunud selle mõttega, et kohalike jaoks on suvi, aga 12 kraadiga meres sulistada ja päikest võtta?? Appikene. Päike oli tõepoolest soe ja tuult ka polnud, aga ikkagi, friikin 12 kraadi ja kogu nädal oli veel vihma sadanud ja külm oli, seega merevesi polnud kindlasti nädala sees üles soojenenud... Pärast arutasin seda veel ühe iiri tüdrukuga ja ta ei saanud aru, mis selles imelikku oli. Anyways, nüüdseks ma olen vist kõike juba näinud ja võib-olla ma saan varsti sellest üle. Äkki lähen ise ka järgmine aasta aprillis ujuma siin.

Sõit Wicklow-sse mööda rannikut oli igaljuhul päris lahe. Siin ikka on ilusaid kohti kohati:) Aint marsuudi arvestusega panin veits puusse. Mõtlesin, et teen 4h ja 100km aga tuli hoopis 122 ja 5.30 ja sealhulgas 1330 tõusumeetrit. Hooaja alguseks oli seda veits liiga palju ilmselt. Kui kuskil 900m tõustud oli, siis oli ikka päris masendav mõelda, et üks tõus veel ees oli. Väga lahe, et siin sellised mäed on igaljuhul. Või noh ülejäänud rahvustele on need väiksed künkad, aga 0 pealt 530m peale tõusta on ikka päris korralik tõus eksole.

Üleval väike pilt Wicklow-st. Sealt edasi hakkas tõusmine pihta. Facebooki panin rohkem pilte.

Siin olin päris kõrgele tõusnud juba ja väga lahe järveke tuli üllatuseks välja. Üks mitmest kusjuures.
Siin on hunnik lambaid. Tegelt on ükskõik, kuhu sõites hääästi palju lambaid, lehmi, hobuseid jne. Üks kord nägin tee ääres 2 eeslit. Siis kuskil lambi kohas 500m kõrgusel veekogudest väga kaugel oli väga mitu parti. Siis veel on tee peal jänes rahulikult tsillinud, kes minust väga välja ei teinud ja noo kindlasti veel palju loomi, kes praegu meelde ei tule. Praegu tuli meelde Tallinna rattaralli, kus üks aasta lehm keset rada oli:D Seda pole siiamaani veel juhtunud õnneks.

Nende lammaste juurde tagasi tulles. Tee ääres olid ilgelt nummid väiksed lambatallekesed ja mõtlesin, et teen siis pilti järve taustal. Selleks ajaks kui ma üle kraavi lähemale olin roninud, et üle aia saaks pilti teha olid lambad muidugi kaugemale ära jooksnud ema juurde. Üllatus-üllatus, hakkasid kartma. Veidi üllatav oli aga see, et jooksid kokku ja siis emalammas ja paar väikest hakkasid korraga, kuidas nüüd öelda, urineerima. Ma loodan, et ma neid väga palju ei ehmatanud:D

P.S. Pildid on telefoniga tehtud. Suurem seeria feissbookis.

Iirlased on imelikud

Pealkiri on küll väga intrigeeriv aga eks tegelikult võiks sama öelda kõikide rahvuste kohta (loomulikult va eestlased:)), aga täna on teemaks grillimine ja riietumine. 

Kõigepealt riietumine. (kui riietumise osa lugeda ei viitsi, siis hüpake grillimise juurde üle, sest seda te tahate lugeda:D)

Ma olen nüüd kevadel siin päris palju kilomeetreid rattaga maha sõitnud ja igakord ma näen kümneid/sadu inimesi, kes käivad ringi nagu oleks südasuvi ehk lühikesed püksid, t-särgid ja osad isegi plätudega. Jooksmas käiakse niimoodi ka talvel, seega see enam ei üllata, aga nüüd ma olen näinud ka tervet hunnikut rattureid (ühtegi "päris" ratturit pole veel näind küll) ja need sõidavad paljud lühikestega ja palja peaga. Võrdluseks mina sõidan üleni kinnikaetuna, müts peas ja termotagiga. Soojematel päevadel olen tagil varrukad ära võtnud küll. Anyways temperatuur on umbes 10-13 kraadi vahel ja tavaliselt käib sellega kaasas külm tuul, mis teeb rattaga sõitmise üpris ebameeldivaks kohati. Tuulevarjus päikse käes võib tegelikult isegi päris soe olla, aga rattaga sõites enamasti küll mitte, aga kohalikke see ei häiri... Täna õhtul koju tulles nägin veel kahte minu vanust tsikki, kes jalutasid paljaste õlgadega mini kleidiga kui mina olin paksu jope ja mütsiga:D Ok, ma olin veits soojemalt riides, sest ma alles olin nats külmetanud, aga ok. Nende kahe isendi juures oli veel kõige huvitavam, et ühel oli ühes käes poolik õllepudel ja teises käes kingad, ehk siis ta oli veel paljujalu ka:D Võite ettekujutada kui seksikas vaatepilt see oli:D peaaegu oleksin juurde läinud, naeratada palunud ja pilti teinud, aga jätsin vahele seekord. Iiri naised on muidugi täiesti omaette teema, millest võiks pikalt-pikalt rääkida. Näiteks kingad olid tal käes ilmselt selle pärast, et need olid 2 numbrit liiga suured nagu iiri naistel ikka ja siis on loomulikult keeruline kõndidada nendega (ja samal ajal õlut juua...)

Igaljuhul minu põhjamaa tagumik ei saa sellest temperatuuri mittetajumisest aru. Samas oleks eriti lahe kui juba 13 kraadiga võiks plätadega randa minna chillima ja olekski suvi. Kui veel 18 kraadi on, siis on neil ilmselt täielik leitsak juba. Ühesõnaga natuke kadedaks teeb:D Mina siin ootan, et 25 kraadi kätte saaks kuskilt ja iirlased on juba praegu sillas...

Grillimine.

Nonii. Näete üleval pilti jah? Leidke nüüd midagi, mis selle pildi juures imelikku on:D

Alustuseks ei ole see grillimise jutt ainult iirlaste kohta, kuna teised rahvused olid ka osalised ja krt seda teab, võib-olla teised iirlased oskavad grillida, aga see on kaheldav. Mitte, et ma ise mingi grilli kunn oleksin, aga see pole praegu oluline. Iirlastest olen ikka osavam:D

Aga siis algusest. Esimest grillisessiooni ma ei näinud, aga kui õhtu poole teist alustati, siis oli grill söestunud sütt täis ja see tuli sealt kuidagi välja saada. Kõigepealt prügikotti kallamine - süsi sulas kotist läbi:D Teiseks plastikämber. Valame sinna. Esialgu tundub kõik toimivat, aga siis hakkab sütt ämbrist välja voolama. Miks? Sest ämber oli sulamas:D Nüüd olid mõlemal pool ämbrit 2 suurt auku, aga et kogu ämber ise ka ära ei söestuks, siis valasime vett peale ja sellepeale oli rõdul mõnus vee/söe liga. mmmmm mõnus:) Loodetavasti ma saan varsti ämbrist ka pildi siia. See muidugi ei olnud väga grillimisega seotud tegevus ja nohh ma ise ka ausalt öeldes poleks arvanud, et see ämber nii ära hävib, sest ma arvasin, et see süsi seal juba pikalt olnud, aga ju siis ei olnud piisavalt pikalt seal olnud:)

Samm 2 uued söed peale ja põlema. So far so good. Kuna ainult üks pool sütest põles, siis polnud muud lahendust kui võtta föön ja grilli föönitada:D:D oehh. see oli naljakas, aga natuke isegi toimis.

Siis oli grill veits aega leekides olnud ja mis siis ikka LIHA PEALE. Ärge kuulake lolli eestlast, et ootaks veits. Tõestus allpool.

Kuna mul juba väga valus hakkas seda vaadates mõne aja pärast, siis ma tõin veits vett, et leek tagasi tõmbuks, mille peale iiri kutt karjuma hakkas:D Sorry, et ma su liha päästa üritasin. Kuna minu targutamine mingil põhjusel tavaliselt väga populaarne ei ole (huvitav miks?), siis ma rohkem ei viitsinud. Lõpptulemuseks oli üleni kõrbenud liha, mis seest toores oli ja mida keegi ei söönud. See suur asi, mida leekides näete oli mingi suur salaamimoodi asja tükk, mis juba enne söögikõlbulik oli, aga pärast praadimist oli lihtsalt suur kõrberõngas vorstil ümber. Nämma:D

Häid lihavõttepühi selle peale!

Nonii, ma pole ca 2 kuud midagi kirjutanud ja seega ma ei hakka kirjutama sellest, kuidas ma Itaalias/Shveitsis (Cervinia/Zermatt) suusatamas käisin ja viimasel päeval lauda proovides niimoodi taguotsa peale kukkusin, et mul kuu aega valus istuda oli või kuidas hiigelsuured sead ja muud imelikud olendid St Patricks day ajal Dublinis ringi lendasid ja mida terve maailmatäis inimesi vaatama oli tulnud ja mille puhul Simpsonite erisaade tehti või kuidas siin juba pikemat aega kevad on ja kuidas ma siin juba päris palju rattaga olen sõitnud ja kuidas ma vasakpoolse liiklusega harjunud olen. Samuti ei räägi ma sellest, kuidas Iirimaal on tööpuudus veel suurem kui Eestis või kuidas siin muud pulli on toimunud. Ma räägin hoopis bemmidest.

Olles siin juba mõnda aega rattaga sõitnud ja muidu ringi käinud on siin päris palju läikivaid uusi bemme linna peal näha, aga erinevalt Eestist on roolis tavaliselt vanad inimesed. St sellised hallipäised edukad mehed või siis ka tavalised keskealised koduperenaised. Mis veel hullem, siis nad sõidavad ka vastavalt ehk viisakalt. Näiteks lasevad inimesi üle tee, ei tee ratturitest iiri megakitsastel teedel möödasõites napikaid, vaid ootavad viisakalt kuni vaba hetk tekib ja sõidavad rahulikult suurema kiirenduseta, kaarega mööda. Võib muidugi küsimus tekkida, et miks siis üldse bmw osta kui sellega samamoodi ringi sõita nagu toyota yarisega, aga näedsa. Veel on põnev see, et isegi kui ma rattaga peaksin mõnda seadust rikkuma (mitte et ma seda kunagi teeks:p) isegi siis ei anna keegi signaali. Näiteks üks päev sõitsin "kogemata" punasega üle tee paarile autole ette ja need ootasid pärast rahulikult minu taga laiemat kohta, kus mööda saaks sõita ja sõitsid siis mööda isegi ilma kurjade tagasivaatavate pilkudeta. Väga piinlik oli igaljuhul. Oleksid võinud signaali anda, siis oleks nagu karistuse kätte saanud, aga nüüd... Tegelikult on asi ka selles, et mina kui rattur ehk loodust mitte saastav liikleja võingi veits jama korraldada autojuhtide meelest:)) Mitte et ma nüüd kohe tahaks hullult seadusi rikkuda, tegelt sõidan päris korralikult ja korralikult sõitvad autojuhid sunnivad veel korralikumalt sõitma. Muidugi üks päev tahtsid 2 poola jõmmi oma vana opeli parsaga mind alla ajada pärast seda kui ma nende peale karjuma hakkasin kui nad mulle julmalt ette sõitsid. Aga õnneks on autodel nii kõrged maksud peal, et sellised kutid tavaliselt ei jaksa autot üleval pidada. Nt üks kutt ostis 1000 euro eest 1,1l Fiat Punto ja aastane kindlustus oleks olnud 2000 euri. Lõpuks sai ta selle kuidagi isa nime peale kirjutatud ja pidi ainult 700 euri maksma. Täpselt ei tea, mis piirkonna jaoks ta selle ostis, aga väidetavalt saab kindlustust osta ka teatud Dublini linnaosades sõitmiseks. Tallina puhul oleks vastav võrdlus, et tohid autoga ainult Õismäel sõita:D

Väga huvitav postitus tuli nüüd:D Üritan ennast kokkuvõtta ja veits rohkem kirjutada. Või peaks äkki Twittima hakkama, sest lühikeste asjade kirjutamine oleks ilmselgelt reaalsem ettevõtmine. Tõstke käsi, kes Twitterit kasutab?

Okeiokei, järgmine kord üritan bemmidest mitte kirjutada:)

Vanakas Dublini moodi

Täiesti uskumatu, aga nii see on, Dublinis on oma suusamägi, kus "kõigest" 35 euro eest saad 3h sõita õhtuti (mägi on avatud 19.30-22.30). Kes ei usu, siis vaadake www.skiclub.ie Sõitsime siis kohale ja kõigest tund aega pileti (enam aeglasemat mammit pole olemas!!!) ja saapa sabas seismist ja olimegi mäel.

Mägi ise on avatud septembrist aprillini ja seal on peal see sama kate, mis suusahüppemägedelgi on, et seal suvel harjutada saaks ja seal siis korraldatakse kursusi ja kui "sõita oskad" saad ilma kursuseid võtmata harjutada ka. Mäe alumine osa on punane laskumine ja sealt, kust musta maad paistab pildilt hakkab "must" laskumine ainult kogenud sõitjatele ehk siis poole peal peaks ülesvedava jublaka pealt maha tulema kui hullu ei taha panna. Sama mäe peal korraldatakse ka iirimaa meistrivõistlusi slaalomis muideks:D

Kuna päeval oli soe, siis oli lumi mõnusalt sulanud ja õhtul ära jäätunud, seega pakkusid tädid sõbralikult, et proovi pool tundi ja siis võid raha tagasi saada kui liiga hull on. Teised 2, kes minuga olid suutsidki kohe kukkuda ja siis need saadetigi konkreetselt minema. Mina seal siis sõitsin veel nats. Avastasin, et valgustamata raja kõrval on täiesti päris lumega "off-piste" rada, seega täitsa päris lumel sain ka sõita:p Okei-okei, Off-piste kõlas väga glamuurselt praegu, pigem oli tegemist sarnase laskumisega nagu läheb õismäe tiigi juurest alla tiigi juurde:D ja siis lõpust läks päris raja peale tagasi. All olid valvasad ski instructorid, kes mulle sõnad peale lugesid, et ma ei tohi nii kiiresti sõita. Ma ei teadnud, kas nutta, naerda või õiendama hakata. Kuna kutid ise ei julge lumega alla sõitagi oma uhkest tehismäest, siis mina, ülbik nagu ma olen, pidin muidugi nendega seletama ka natuke, et mis mõttes mingi iirlane, kes näeb lund teist korda elus tuleb mulle seletama, kuidas ma suusatama pean:D Päeval rääkisid ringi kuulujutud, et see mägi pannakse lumega kinni, kuna liiga libe on:D Tegelikult polnudki see tõest väga kaugel! Oehh.

Igaljuhul sõitsin siis veel ühe korra alla ja läksin küsisin raha tagasi nagu teisedki, sest mäel oli ju lumi ja ei saa suustada normaalselt! Ja saingi:) 0,5h tasuta suusatamist tundus parem mõte kui veel üks tunnike sõita ja 35 euri maksta. Ok, suusalaenutus oli ka hinna sees, aga varustus nägi täpselt siuke välja, et see oli 6 aastat tagasi tulnud humanitaarabi korras Kuutsemäe laenutusest kui nad hooaja lõpus vanade suuskadega enam midagi teha ei osanud...

Ilmselt tundub iga järgnev suusamägi mulle nagu paradiis. Kuutsemäest ma ei hakka üldse rääkimagi, isegi Ansomägi (?) Tehvandi raja kõrval, kus me 1 kursusel käisime tundub täielik suusameka.

Lõpetuseks peab mainima, et tegelikult oli vägagi naljakas üritus ja lahe õhtupoolik, mis ei maksnud ka midagi peale takso ja bussiraha. Ikkagi sain suusatada ja tüdrukuid lumepallidega visata:))

Lumi ikka lumi

Kui ma eelmine kord arvasin, et nooh nägin korraks lume ära, jee ja järgmine aasta äkki jälle, siis tundub, et lumesadu ei saa ikka kuidagi pidama. Isegi päeval sadas lund mõni päev ja inimesed on kõik hämmingus. Tööl tegid inimesed pilte lumesajust ja kilkasid niisama. Mõni inimene nägi esimest korda elus lund, mis tegelt oli lörts küll, aga peaagu. Liikluses oli kaos, inimesed jätsid autod koju ja jäid ise ka koju jne. Neljapäeval oli kõige hullem saju päev, siis läksin õhtul jooksma ja igalpool oli ikka veel korralik lume/lörtsi kiht maas ja siis... jookseb mingi kloun lühikestes mulle vastu. Nad on ikka nii veendunud siin, et meil ongi üks aastaaeg ja seega tuleb koguaeg samu riideid kanda. Aga läks veel paremaks. Kui ma olin juba jalad lörtsi sees läbi märjaks suutnud sumbata ja hakkasin kodu poole liikuma, sõitis üks rattaga lühikeste pükstega vastu:D Uskumatu lihtsalt... See eest lennujaam pandi kinni, sest tankerid ei saanud lennukite juurde sõita vms. No nii palju seda lund ka polnud. Ryanair väitis, et kui töötajad oleks lumesõja mängimise asemel tööd teind, siis oleks ka saanud lennuta, aga näedsa siis. Igaljuhul üks soome sõber polnud lume taasnägemisest üldse nii vaimustuses, sest tal jäi Barcelonasse sõitmata nagu nii mõnelgi teisel.

Laupäeval oli minu kandis suht kõik lumi ära sulanud juba ja teed kuivad ja seega mõtlesin mägede poole sõita, et seal äkki rohkem lund ja juba 10km kaugusel kodust oli lumi täielikult maha jäänud. Mägedes oli lund nabani, täiesti päris nohh. Inimesed kelgutasid ja üritasid suusatada ka isegi. Ühe vaateplatvormi juures tuli üks kohalik juttu rääkima ja väitis, et viimati oli nii palju lund 1982 ja enne seda 1947 ja neid numbreid olid teised ka kuulnud. Sama mees jäädvustas mugavalt ka minu lumise rattasõidu ajalooüürikute ja Orkuti tarbeks. See küll läks peaaegu metsa, sest kutt arvas, et pilti teeb hoopis minu telefoni ekraan ja üritas siis niimoodi ennast jäädvustada.

Näis, mis järgmine nädal toob, lumesadu väidetavalt jätkub:)

Lumiiiiiiiiiiiiiiiiiiii

Ma olin juba kindel, et ma ei näe lund enne kui ma suusatama lähen, aga näedsa. Siuke vaatepilt avanes aknast:) ja need katused ei ole valget värvi muidu... Lumega kaasnes ainult külm ja tegelikult on see lumi ka rohkem lörts, aga anyways, peaaegu.

Siis veel valgetest asjadest - meil seisis külmkapis pooltühjalt juba novembri lõpust üks plastikpudelis piim (Jana oma!). Ilmselt oleks see sinna seisma jäänudki, aga siis Jana avastas, et see oli väga kahtlaselt paisunud ja oli siukest nägu, et hakkab kohe plahvatama. Siis me otsustasime, et me ei hakka pannkooke siiski tegema sellest.

See blogi pole veel kinni:)

Ma tean, et pole juba ammu-ammu-ammu siia midagi kirjutanud, aga varsti parandan selle vea ausõna! Seniks eelsoojenduseks paar pilti Barcelonast. Üks põhjus, miks ma siia midagi kirjutanud pole on selles, et ega siin Iirimaal midagi väga toimunud polegi. Ilm on s..t, vihma sajab ehk siis same old, same old:) See-eest lennupiletid on jätkuvalt odavad! Seega järgmised peatükid on teemal Karl Torinos, Milanos, Bormios suusatamas, korraks Soomes, Londonis, Barcelonas ja võib-olla kuskil veel. Peaks vist blogi pealkirja ära vahetama... 

Oodake edasisi juhendeid!