Midagi vapustavalt põnevat vahepeal juhtunud ei ole seega kirjutan natuke Iirimaa toredast pangandusest. See on siis üks teema lisaks ilmale, naistele ja pubide/klubide lahtiolekuaegadele üks teema, millest kõigil on alati rääkida ja kiruda.
Kõik sai alguse ühel toredal päeval kui 2 panka kahel järjestikusel päeval meil käisid, et lepinguid sõlmida. Muidu peab panka minema koos mõne arvega, mis sinu nimele on tulnud, et arvet avada. Ja see ei ole nali! Sinu nimele tulnud arve näitab, et oled päriselt kohalik. E-arveid neil loomulikult ei ole nii et seda muret ei ole, et sul ühtegi paberil arvet pole.
Igal juhul olin juba peaaegu Bank of Irelandiga lepingut tegemas, kuna see vist kõige suurem pank ja seega arvasin, et äkki ka kõige paremate teenustega, aga siis keegi tark ütles, et tee parem teises pangas, et seal on parem netipank. Hästi. Avasin siis AIB-s arve. Hiljem tuli siis välja, et erinevus seisneb selles, et AIB-s saab reaalselt ülekandeid teostada ja BAI-s peab enne makse saaja kontoris registreerima, et talle siis ülekannet teha. Jahh ja see jällegi ei ole nali. AIB-l kui kõrgelt arenenud internetipangaga pangal on olemas UUS turvameede, millega saad ülekandeid teha ka nii, et ei pea saajat kontoris registreerima. See uus imevidin on koodikaart... mis tuleb veel eraldi tellida. Põhimõtteliselt samasugune süsteem nagu vanadel headel eesti paroolikaartidel, ainult et koodid on ühekordseks kasutamiseks, aga kuna keegi internetis niikuinii ülekandeid ei tee, siis ei kulu need 100 parooli vist kunagi ära ja kui ka kuluvad, siis saadetaks postiga uued.
Ja jällegi sõna uus ei ole nali, sest see tuli vist suht hiljuti siin kasutusele, sest nad ise promovad seda kui uut turvameedet ja paljud siinelavad inimesed polnud ka kuulnud, et tänapäeval juba selline võimalik olemas on.
Internetipanga sain ma kasutuskõlbulikuks ca 3 nädalaga. Kõigepealt saadeti mulle postiga minu registration number, siis järgmise kirjaga minu internetipanga parool ja siis lõpuks paroolikaart kui ma olin konto aktiveerinud telefoniteeninduses. Märkusena nii palju, et vahepeal sain veel ühe kirja deebetkaardiga ja teise kirja pin koodiga. Väga palju kirju olen saanud ühesõnaga.
Et netipanka kasutama hakata pidin tegema 2 üle 10minutilist kõnet erinevatele küsimustele vastamisega. 2 sellepärast, et esimene kord polnud mul deebetkaarti kaasas ja ei saanud sealt andmeid lugeda. Lisaks nende mõlema koodi sisestamisele, mis ma juba sain pidin vastama 10000le kontrollküsimusele. Ajas suht närvi juba lõpuks, aga siis jäid uskuma, kes ma olen ja sain konto aktiveeritud. Jeee. Nüüd ma pean lihtsalt kasutajatunnuse, parooli ja 4 viimast telefoninumbrit sisestama, et panka logida ja ülekandeid teha. It’s as easy as that:)
Üks põnev asi on siin veel, mis tegelikult on päris praktiline – poes või kus iganes makstes saad cashbacki küsida. Ostad näiteks 10 euri eest ja küsid 50 euri sularaha ka. Kuna siin on tasuta kaarditehingute arv piiratud, siis on üpris kasulik niimoodi ühendada 2 asja. Muidu ma kaardiga ei maksa, ega ma mingi imelik pole...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Terv, sattusin su blogi lugema ja sain parasjagu naerda, vaga humoorikalt kirjutad. Ma ise Iirimaal elanud 4.5 aastat ja see internetipangandus ajab mul siiamaani vihast karvad turri! Usun, et oled juba aru saanud, et Iirimaa on internetiarenguga umbes 10 aastat Eestist maas.
Post a Comment